Jäähoki reeglid

Jäähoki reeglid

Jäähoki reeglid sõltuvad osaliselt sellest, kus seda mängitakse. Enamikes riikides, kus jäähoki on populaarne spordiala, järgitakse Rahvusvahelise Jäähokiliidu (IIHF) reegleid. Samas, tuntud NHL-jäähokiliigas, mängitakse osaliselt teistsuguste reeglite järgi. Kõige olulisemaks erinevuseks on jäähokiväljaku mõõdud. IIHFi järgi võib väljaku pikkus olla maksimaalselt 61 meetrit ja laius kuni 30 meetrit. Väljaku minimaalne pikkus on 56 meetrit ja see peab olema vähemalt 26 meetrit lai. Reeglid määravad ka väravajoonte asukoha. Väravajoone kaugus lähimast sinisest joonest on 17 meetrit. Ka sinised jooned peavad olema üksteisest 17 meetri kaugusel. NHLi reeglid erinevad teatud määral nendest reeglitest. NHLis on jäähokiväljaku maksimaalseks pikkuseks 61 meetrit ja laiuseks 26 meetrit. Väravajoone kaugus lähimast sinisest joonest on 19,3 meetrit. Sinised jooned on üksteisest aga 15 meetri kaugusel. Need mõõtude erinevused tähendavad seda, et NHLi jäähokiliiga mängib väiksemal väljakul kui liigad, kes järgivad IIHFi eeskirju. Mõlemal väljakutüübil on väljaku nurgad ümardatud.

Reeglite järgi võib meeskondadel olla väljakul üheaegselt kuus mängijat, kellest üks on üldjuhul alati väravavaht. Mõnikord esineb väljakukoosseisus ka erandeid. Pealtvaatajad on harjunud nägema olukordi, kus väravavaht kutsutakse tähtsate mängude lõpus, viimaste mänguminutite ajal, väravast ära. Tavaliselt vaid meeskonnad, kes on mängu kaotamas, käsivad väravavahil väljakult lahkuda, kui mäng on jõudnud sellisesse seisu, et neil pole enam „midagi kaotada“. Kui ründajate suurem arv väljakul võib mängus vähemalt viigi välja võidelda nii, et mängule järgneb lisaaeg või karistusvisked, tasub väravavahi väljakult eemaldamist kaaluda. Selle üle, kas seda strateegiat kasutada või mitte, ei otsusta mängijad.

Reeglite kohaselt saavad meeskonnad mängu ajal mängijaid vahetada nii tihti kui vaja. Igas mängus saab meeskonnast osaleda maksimaalselt 18-20 väljakumängijat ja kaks väravavahti. Liigades võib esineda nende reeglite osas erinevusi. Tavalises mänguolukorras on igas koondises 12 mängijat.

Tsooniviga

Tsooniviga on üks jäähoki olulisematest mõistetest. Tsooniviga tähendab seda, et ründava meeskonna mängija uisutab keskalast vastase kaitsealasse ja ületab vastasmeeskonna väljakupoole sinise joone enne litrit. Kui ründav meeskond saab litri vastase kaitstavale alale siis, kui keegi nende mängijatest on teinud tsoonivea ja see meeskond võtab litri oma valdusesse, katkestab kohtunik mängu. Mängu jätkatakse lahtiviskega keskringist. Kui tsoonivea põhjuseks on litri söötmine üle sinise joone, alustatakse mängu söödu alguspunktist või sellele lähimast lahtiviskepunktist. Kui rünnanud mängija teeb tsoonivea ajal, kui litrit lüüakse teadlikult väravasse või kui kohtuniku arvates on mängija teinud tsoonivea tahtlikult, jätkatakse mängu rünnanud meeskonna kaitsetsoonist ja lahtivise tehakse nimetatud meeskonna värava lähedalt. Tsooniviga ei karistata, kui kõik ründava meeskonna mängijad lahkuvad vastase kaitsetsoonist litrit puudutamata.

Läbivise

Läbiviskeks ehk pikaks litriks nimetatakse seda, kui kaitsev meeskond lööb litri oma tsoonist vastasmeeskonna väljakupoolele nii, et teised mängijad ega nende hokikepid litrit selle teel ei puutu. Kohtunik katkestab mängu, kui kaitsemängija litri esimesena oma valdusesse saab. Mängu jätkatakse läbiviske teinud meeskonna kaitsetsoonist. Pika litri teinud meeskond ei saa enne lahtiviset mängijaid välja vahetada, väljaarvatud juhul, kui kohtunik on määranud karistusi. Kui ründav mängija jõuab esimesena litrini või kui kohtunik näeb, et litrit taga ajav mängija väldib litrit või aeglustab, läbiviset tavaliselt ei karistata. Iseäranis juhtudel, kus nimetatud võistkond mängib vähemuses ehk keegi mängijatest on reeglite rikkumise tõttu väljakult eemaldatud, pikka litrit üldjuhul ei karistata.

Time-out

Meeskond võib võistluse ajal saada poole minuti pikkuse time-out hetke. Time-outi saab mängu ajal võtta vaid ühel korral. Tavaliselt kasutatakse time-outi mängustrateegia üle vaatamiseks või kiirete juhiste andmiseks. Tavaliselt jõuavad treenerid time-outi ajal mängijaile kiiresti mängujuhiseid hõikuda, kuid kõik jäähokiliigad time-outi ei kasuta.

Värav

Meeskond saab värava löömise eest punkti, kui neil õnnestub saada litter väravasse kõiki mängu reegleid järgides. Selleks, et väravat arvestataks, tuleb sel vastata vähemalt järgmistele tingimustele:

– Väravavise polnud läbivise ning see ei toimunud tsoonivea ajal

– Ründav meeskond toimetas litri väravasse hokikepiga, litrit ei juhitud käega

– Ka teistest kehaosadest nagu näiteks peast, õlast, küljest või seljast väravasse põrkunud litrit ei loeta väravaks

– Kui litter põrkub väravasse uisust, võidakse väravat aktsepteerida. Sel juhul on mängija litrit veidi suunanud, kuid litrit ei saa jalaga väravasse lüüa

– Litrit ei saa üritada lüüa värava lähedal väravasse nii, et löögi ajal ulatub hokikepp väravalatist kõrgemale

– Väravaviske hetkel tuleb väraval olla omal kohal. Normaalasendist nihkunud väravasse löödud litrit ei loeta üldjuhul väravaks

– Värava võib saada kirja ka ilma litrit väravasse löömata. Sellised olukorrad on jäähokis väga haruldased, kuid sellegipoolest täiesti reeglitega kooskõlas. Selline ilma litrita värav saab juhtuda vaid siis, kui kaitsev meeskond on eemaldanud väravavahi väljakult ja on sooritanud rikkumise. Ründavale meeskonnale määratakse karistusvise. Kuna karistusviske peamiseks eesmärgiks on tuua mängu tagasi reaalne värava löömise võimalus, siis juhul kui vastasel pole sel hetkel väravavahti, määrab kohtunik tavaliselt kohe värava lööduks.

Millal jäähokis löödud väravat ei arvestata

– Kui litter ei ületanud väravajoont täielikult, ei pruugita väravat arvestada

– Kui litter ületas väravajoone hetkel, kui värav polnud normaalasendis

– Kui ründava meeskonna mängija teeb enne litri väravasse jõudmist karistatava rikkumise, kuid kohtunik pole jõudnud mängu katkestada

– Kui ründava meeskonna mängija jõudis väravasse enne litrit

– Kui mängija takistas väravavahti

– Kui litter põrkus väravasse kohtunikust

– Kui litter põrkus väravasse käest või mõnest muust mängija kehaosast nagu näiteks küljest, seljast, rinnast või peast

– Kui mängija lõi litri väravasse jalaga. Samas, kui mängija suunab litrit uisuga nii õrnalt, et seda ei loeta löögiks, võidakse väravat arvestada

– Kui värav on löödud kõrgele tõstetud kepiga. See tähendab seda, et mängija hokikepp on värava läheduses tõusnud väravalatist kõrgemale

– Kui värav tehti läbi väravavõrgu. Näiteks siis, kui litter lendab väravasse küljelt või värava tagant läbi võrgu, mitte värava eest

– Kui väljaku teises otsas on just löödud värav, mida kohtunik ei märganud. Sellisel juhul teavitab joonekohtunik kohtunikku väravast. Sellise värava löömist võidakse kontrollida ka videosalvestuse abil.

– Kui mäng on vahetult enne värava löömist mingil muul põhjusel katkestatud

– Kui litter on väravavahi all nii, et seda ei näe ja kui väravavaht ise pole tervenisti väravas

– Kui vastane jõuab väravasse enne litrit